Võrumaa pikamaajooksusari 10/12

Standardne

Võru Ummamuudu liina üüjuusk toimus esmakordselt. Ilmateade ei tõotanud midagi head, suure osa päevast sadas ja eks ta jäigi sadama kuni jooksu lõpuni.

Pime, vihmane ja sellest johtuvalt ka pigem jahe kui soe. Kuivõrd kõik 9 etappi läbinuna olin meestest koguni 38. kohal hetkel, startisin esimesest stardigrupist 100 parema hulgas. Tõsi, nendest paarikümnest kõik jooksud läbinud mehest olin viimane.

Päris suur mass tormas must mööda. Ehk hoidsin ka natuke tagasi, ehk lihtsalt ei lasknud eelmise nädala maraton jalgadel nii kähku õiget käiku sisse saada. Oli neid, kes minust ka ringi teises pooles möödusid, aeg-ajalt sain ise mõne kätte. Nii et jooksin enam-vähem õiges seltskonnas

Aga suurim viga oli see, et unustasin enne jooksu prillid eest ära võtta. Need muutusid üsna vihmamärjaks, kohati nägin ees vilkuvaid jooksjaid, aga ei jõudnud jälgida, kust me täpselt jookseme. Jüri ja Vabaduse nurgal jooksime läbi diskotelgist, kus lasti värvimuusikat ja diskotossu, kiideti, et saate natuke aega vihmavarjus olla. Aga kohe läks tee läbi pargi, mida nimetatakse kivipargiks ja järsku olin selili maas. Olin jooksnud vastu puud. Kas pargi ainuke puu? Ei oska ka seda öelda, kas jooksin vastu puud kõhuga, igatahes peas muhku ei olnud, prillid viga ei saanud vms. Ka kukkumisest ei tulnud häda. Pigem sain sunnitud puhkepausiga mõnusa uue hingamise. Raske öelda, kas pealamp oleks mind päästnud.

Enne teisele ringile minekut võtsin prillid eest ära. Esimesel ringil ei osanud sellest, et paljud must mööda jooksevad, midagi arvata, sest lühike maa oligi 1 ring. Teisel ringil jälle püüdsin mõned üksikud kinni, tagant ka väga palju ei möödunud. Tore oli see, et samm oli teisel poolel erakordselt kerge, võrreldes nelja eelmise etapiga.

Vahepeal juhtus ka hetki, kus kedagi ees ei olnud, siis tekkis ebakindlus, et kas ma tean, kuhu joosta. Aga kõik laabus iseenesest. Oli ikka teenäitajaid ka raja kõrval. Löödi ka trummi, tehti muudki muusikat, tantsiti breiki.

Lõpusirgel püüdsin veel tüdrukut, kes oli lõpuosas minust mööda läinud, sain ligidale, aga siis ta spurtis ka ja mul enam ei olnud midagi lisada. Ajaga 44.59 tuli 191. koht, natuke üle saja oli ka neid, kes jäid selja taha. Tulemust ei oska millegagi võrrelda, aga tunne oli päris hea. Isegi natuke üllatasid numbrid, et teine ring oli ligi minuti jagu aeglasem esimesest. Hoolimata sellest, et puule teisel ringil otsa ei jooksnud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s